Misso vald: lühike sõnastik A-st Ö-ni

Misso vald Euroopa Liidu idapiiril ja kolme riigi kokkupuutepaigas on eksisteeri­nud juba 13 aastat. Olgu vald väike või suur, probleemid, mured ja rõõmud saadavad meid iga päev. Harilikult on nii, et kui neid ei ole, siis lei­dub ikka keegi, kes neid teki­tab. Teistpidi tuleb küta Ees­ti haldussüsteemi, kus inime­sele kõige lähemal on ikkagi kohalik omavalitsus. Võime teda küta või laita, kuid oma­valitsuse kaudu on kõige ot­sem tee probleemide lahen­damiseks. Alustame A-st ja lõpetame Ö-ga, et tuua välja meie vallas olemas­olevad asutused ja ettevõtted ning muidu tublid inimesed.

A nagu abi. Arstiabi on olemas. Perearst Evi Luts on pikka aega tuttav kõigi tema juures käivate inimes­te tervisemuredega ja tee­nindab ühtlasi Kuusmäe piir­konna inimesi. Tuleb tunnus­tada Ene Uibot, kes on suut­nud Missos säilitada nii vaja­liku apteegi, kus saab kergemate hädade puhul nõu ning rohtudest tõbede taltsutami­seks abi.

Abi osutatakse kaMisso val­la turvatubades nendele ini­mestele, kellel pole omakseid ja kes oma ea tõttu ei suuda enda eest hoolt kända. Pärast koolihoone valmimist soovi­me seda asutust rekonstruee­rida ja laiendada.

B-ga seostub bussiühendus. Misso inimestel, kes käi­vad väljapoole valda tööle või kel on asjaajamisi maakonna­keskuses, on võimalus käsuta­da liinibusse hommikul, päeval ja õhtul. Valla buss sõidab igal hommikul ja õhtul läbi need külad, kust lapsed koo­li käivad, ning sellega saa­vad sõita kõik soovijad. Tä­navu suutsime oma summa­dest osta kasutatud 20 kohalise bussi koolilaste ja valla­elanike veoks.

D-ga algab dokument. Val­lavalitsuse ja volikogu töö tu­lemusena tekivad dokumen­did. Vallavalitsuse ja volikogu dokumentatsioon ning Misso sovhoosilt saadud dokumen­did säilitatakse vallavalitsu­se arhiivis. Paljud andmed on praegu juba ka üleriigilistes elektroonilistes registrites.

E näitab ettevõtlust. Enim on Eestis tuntust kogunud Nopri talu ning Misso savitööstus. 2005. aastal valmis Nopri talul uus 200 kohaline lüpsikarjalaut, kavandatakse meierei ehita­mist, milleks ehitusluba on ju­ba väljastatud. Tiit Niilo pe­rel on tahtmist tegelda põl­lumajanduse ja lüpsikarjaga ning vahendeid, et arenda­da Kärina külaelu ning toe­tada noori ja mittetulun­dusühinguid.

Meie maapõuevara — savi — saab Misso savitööstuses Lembit Lutsu juhtimisel uue näo ja otstarbe. Tehakse telli­seid ahjude, pliitide, kaminate, soojamüüride ja korstnate ehitamiseks, toodang on tun­tud nii Eestis kui ka kaugemal.

Targalt ja oskuslikult toi­metavad palkmajade valmis­tajad OÜ-s M.A.O. Marnet Kraani juhtimisel.

Kärina külas tegutseb Sibe­ri talu omanik Arvi Umbleja, kes on tunnustatud sea- ja kartulikasvataja.

Tuntud-teatud on ka Luhamaa mehe Ülo Kauba aiamööbel. Eraldi tahaks väl­ja tuua käsitöömeister Ernst Sibula. Tema näpuosavus on meie kandist väljaspoolgi laastukorvide tegemisel tun­tud. Turismitalupidaja Sii­ri Saarniit oskab taimesea-det teha ja viljapuuaedu ku­jundada. Oma turismitalu pi­damisega annab nooremate­le silmad ette meie kauaaeg-ne koolidirektor ja Vetevana talu peremees Feliks Kraani, kes võiks Misso ajaloost raa­matu kirjutada.

Väiksemaid tegijaid on pal­ju: poepidajad (kaks eraette­võtjat) metsapuutaimede, maasika-, köögivilja- ja lillekasvatajad, puidu- ja rauatoodete valmistajad jne.

E nagu eelarve — kogumaht 2006. aastaks on vallal vaid ligi 8,8 miljonit krooni. Sel­le, mõne pealinna mehe n-ö saiaraha suuruse summa­ga peab elu siin maanurgas aasta jooksul edenema ja pool miljonit krooni sellest mak­sab vald aasta jooksul panka koolihoone ehituse intresside ja laenuna tagasi.

G-tähega algab gaas. Maagaasiküttega korterites on Misso aleviku inimesed elada saanud juba 30 aastat. Nüüd kavatsetakse ka uus koolimaja gaasküttega varustada.

H — heakord. Aasta-aastalt on Misso valla kodud kaunimaks muutunud. Järjest rohkem ja paremini hoolitsetakse oma metsade ja põldude eest. Valla murelapseks on kahekilomeetrine teelõik enne Lu­hamaa piiritollipunkti. Valla mõistus ja jõud selle maa-ala kordategemisest ning kor­rashoidmisest üksi üle ei käi. Mais paigaldas Kagu teede­valitsus sinna kaks prügikon­teinerit, korraldatakse teeäär­te koristamist.

I — info ja internet. Infolehest saavad valla elani­kud teada vallavalitsuse ja vo­likogu tegemistest ning leht annab ka muud infot. Internetipunkt on Misso ja Luha­maa raamatukogus. Vald osa­leb maakondlikus õhuinternetiprojektis, mille eesmär­giks on luua inimestele või­malus saada püsiv interneti-ühendus.

J-tähega algavad järved. Neid veekogusid meie vallas leidub ning eriti tuntud on Hino, Kise- ja Pulli järv. Kah-te esimest ümbritseb maasti­kukaitseala, Pulli järv on Ees­ti üks puhtamatest järvedest. Jäätmemajandus — valla­maja juures on ohtlike jäät­mete vastuvõtu konteiner, korrusmajade inimesi õpeta­takse prügi sorteerima, sest prügikogujad firmad on oma prügikonteinerid ritta sead­nud. Eramaja omanikel on võimalus prügikastid ka fir­madest tellida.

K nagu koolimaja. Kõik pingutavad püksirihma, et see uus majakarp ükskord ikka lapsi ka õrna treppidel näeks, sealhulgas lasteaialapsi. Vald on saanud jätkata Misso koo­lihoone ehitust, milleks riigi 2005. aasta lisaeelarvest eral­dati 2,4 miljonit krooni. Loo­dame väga, et ka puudujääva osa saame sellel või järgmi­sel aastal. Koolihoone ei ole mõeldud ainult õppetegevu­seks, sinna kolitakse ümber Misso lasteaed Krõll. See on vajalik rahaliste kulude opti­meerimiseks.

L - lapsed. Nendest rää­givad kõik, kuid ikkagi sün­nib neid aastast aastasse vä­hem. Sündimus vallas kasvab. Kui 2002. aastal sündis ainult kaks last, siis tänavu on sün­dinud juba viis last. Luhamaa piiri- ja tolli­punkt tähendab tuntust ja muret. 2006. aastal valmib Luhamaa piirivalvekordon Hindsa külas. Paranevad piirivalvurite töö- ja olemtingimused. Muret tekitav on Luhamaa transpordikeskuse väl­jaarendamise peatumine. De­tailplaneering on kehtestatud, kuid praegu ei ole riik ega erasektor tegevust alusta­nud. Misso vald on püüdnud saada ühise laua taha eri mi­nisteeriumide esindajaid, et lahendada infrastruktuuri ra­jamisega seotud probleemid. Regionaalminister Jaan Õu­napuu vastuseks oli, et see on täielikult erasektori valdkond. Eesti visiitkaart on tunduvalt kehvem kui Vene poole Šumilkino piiritollipunkt. Seal arendustegevus toimub, kuid meil ei ole seda ei riigi ega erasektori poolt.

Laululava — Missos Pulli järve kaldal asuv suviste üri­tuste korraldamise koht. Tra­ditsioonilist Misso laulu- või rahvapidu peetakse seal juba üle 75 aasta. Loodetavasti laululava 2007. aastal Setomaa kultuuriprogrammi toel rekonstrueeritakse.

M nagu mittetulundus­ühingud. MTÜ-d tegutsevad külade elu mitmekesisemaks muutmise nimel. Raha taot­lemine projektide kaudu lä­heb edukalt Kolme Kandi klubil, Misso maanaiste selt­sil ning Luhamaa külaseltsil. Misso vald liitus MTÜ-ga Piiriveere Liider, et tõhus­tada seltside ja ettevõtete te­gevust ning taotleda koos Ve­nemaaga piirnevate valdade­ga rahalisi vahendeid Leader programmist. Mets on meie vallas nii töö­andja kui ka rahaliste vahen­dite allikas — RMK Misso metskonnale ja metsamaade omanikele, maamaksu kujul ka vallale. Kuulsad on Misso metsad, neid teavad marjuli­sed, seenelised ja jahimehed, rääkimata puhkajatest.

N nagu noored, kellele tuleb kord jätta kõik see, mis juba tehtud on. Noori esindab volikogus Anneliis Prants, kes ühtlasi on noor­sookomisjoni esimees ning noorteklubi eestvedaja. Tema ülesandeks on kaasata Mis­so noori projektidesse, et sel­lises kohas nagu Misso ka noortel tegevust oleks ja elu igav poleks.

O nagu orkester. See on olemas tänu endisele koolidi­rektorile Juha Saarniidule ja Aare Kukele (orkestri juht), kelle eestvedamisel loodi Misso Keskkoolis puhkpilliorkester, kus puhuvad pille nii koolipoisid kui ka täiskasvanud. Orkester on kuulsust kogunud ka väljaspool valda.

P—projektid. Neid saavad kirjutada kõik, kellel on taht­mist ning oskusi, et oma elu-ja töökeskkonda paremaks muuta või üritusi korralda­da. Misso vald osaleb väga pi­kaajalises ja palju raha nõud­vas Võrumaa valdade veema­janduse infrastruktuuri pa­randamise projektis. Esialgne investeeringute vajadus Misso vallas oleks 18 miljonit kroo­ni, millest 15 % peab olema oma osa, ülejäänu tuleb ELi ühtekuuluvusfondist. Põhi­osa sellest rahast kulub Misso aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimi­seks ja väljaehitamiseks ning puhastusseadmetele.

R - rahvas, rahvamaja. Misso vald on Võrumaa kõi­ge väiksema rahvaarvuga, aga pindalalt üks suuremaid. Missos on kultuuri- ja spor­dikeskus, kus saab sporti teha ja üritusi korraldada.

Rahvamajas tegutseb mitu isetegevuskollektiivi. Väga edukad on puhkpilliorkester Aare Kuke juhendusel ja ea­kate klubi Meelespea tantsi­jad ja lauljad Tiiu Kolgi ju­hendusel. Hästi läheb rahva­tantsurühmal Häitsmed ning kahel ansamblil. Jätkuks ai­nult tegutseda tahtjaid ning inimesed saaksid telerilummusest ja mugavusest lahti, et koos pidudel käia!

S tähega algab Setumaa — kolmandik valla territooriu­mist (Luhamaa nulk) on Setu­maa osa.

Väga edukalt kulgeb koos­töö Setomaa Valdade Liidu­ga. Tänu tublile juhatusele ning pikaajalisele koostöö­le ja piirkonna tutvustamise­le riigiasutustes on õnnestu­nud saada märkimisväärseid rahalisi vahendeid elu korral­damiseks kohapeal. Väga suu­reks kordaminekuks peame kohalike teede remondiks ja hooldamiseks eraldatud 2,5 miljonit krooni. Tuleb täna­da praegust Eesti valitsust, kes aitas meil tagasi saada Se­tumaa programmi, mille ees­märgiks on piirkonna arendamine. Alates 2006. aastast eraldatakse selleks nelja aas­ta jooksul igal aastal viis mil­jonit krooni. Seto kuningriigi päevi on Luhamaal korraldatud kahel korral.

T- tuntus ja teed. Eestis tuntakse Misso valda kõige rohkem Luhamaal asuva piiri- ja tollipunkti, Nopri talu ja Misso savitööstuse kaudu.

Valda läbivad nii Riia— Pihkva kui ka Tallinna—Tar­tu—Luhamaa maantee. Val­lateid on umbes 90 kilomeetrit. Suureks probleemiks on maaomanike isepäine käi­tumine, mille tõttu on ras­kendatud juurdepääs teiste­le kinnistutele ja hoonete­le, rääkimata teede remonti­misest. Need probleemid ei ole ainuüksi Misso vallas, vaid kogu Eestis ning nõua­vad seadusandjalt kas seaduse­muudatust või tuleb omavalit­sustel alustada sundvõõran­damist. See on pikk protse­duur, mille tõttu nii mõnigi hea kavatsus ja tegevus pea­tub mitmeks aastaks.

U — tahaks unistada, et meil oleks avaram ja remon­ditud hooldekodu, tolmuva­bad teed ja rohkem noori, kes oma unistused ellu viiks.

V — vallavolikogul ja val­lavalitsusel ei hakka kunagi igav, sest probleeme ja ideid on alati rohkem, kui neid jõu­takse ellu viia. Hea idee ei jää alati seisma niivõrd rahalis­te vahendite puudumise, kui­võrd eestvedajate vähesuse tõttu. Misso vallavolikogu esimees ja volikogu liikmed oma töö eest tasu ei saa.

Õ - õpetajad. Misso kesk-koolis on kõik õpetajakohad täidetud ja kollektiiv on tublis­ti noorenenud. Eriti tänulikud oleme tublile ja energilisele koolidirektorile Ere Käisi­le, kelle juhtimisel on kool arenenud ning tänapäe­vasemaks muutunud.

Ä nagu ääremaa. Nii nagu Tallinn on meie jaoks ääre­maa, võib tallinlasele olla Misso. Oleme Euroopa Liidu idapiiril asuv omavalitsus, kus põimuvad mitmed kultuurid, mis olnud siin sajandeid, ning meil on veel hävitamata pu­has loodus.

Ö — öelda tahame ,,aitäh" kõigile, kelle kodud on Mis­sos ning kes ei ole läinud laia maailma õnne otsima. Te ole­te väärt tänu ja imetlust, et elate ja töötate siin ning te­gelete ettevõtlusega. Täname ka neid inimesi, kes on valda uue maja ehitanud, oma kodu kenasti korras hoidnud või koguni siia elama asunud.

Ebe Zeerus, vallavolikogu esimees aastatel

Lembit Sikk, vallavanem aastatel 1996 - 2009

Tutvustus on ilmunud ka ajalehes “VÕRUMAA TEATAJA”, teisipäeval, 16. mail 2006. a.